Mattis

28, tarkvarainsener

Mattis, 28, tarkvarainsener

intervjuu kuupäev: 28. mai 2020

See tuli minu jaoks ideaalsel ajal. Suurim asi oli see, et hirm millestki ilma jääda kadus ära. Olen rohkem introvertne ja ennem püüdsin ekstraverti mängida. Kuna tol ajal midagi ei toimunud, ei pidanud seda mängu enam mängima. Olin rohkem mina ise kui kunagi varem. Põhiliselt oli see positiivne kogemus, õppisin ennast paremini tundma. Võibolla lõpu poole kui see oli peaaegu läbi, tundsin veidi ärevust  kriisi eelsesse elusse tagasi mineku ees, kuidas seda teha.

Olen tarkvara arendaja ja töötasin kodust, see ei olnud minu jaoks suur muutus. Nüüd on raske ennast kontorisse minema sundida kuigi ma tean, et seal on hea olla. Mu jaoks on parem kui tööpäeval on kindel algus ja lõpp. Kodus on töötunnid pikemad.

Ma alustasin oma treeningu rutiiniga- iga päev tegin trenni ja käisin jooksmas. Kolm kuud hiljem plaanin maratoni joosta. See oli midagi, mis mind aitas. Kui jooksed ei ole peas ühtki mõtet. Mu jaoks on see meditatiivne olek, kus puhkad kõigest ja kus sa lihtsalt oled teel.

Tundsin puudust kultuuri sündmustest, reisimisest või sellest tundest, et võid tunde ajendil teha mida iganes. Aga ei midagi suurt. Mul ei olnud ühtegi plaani, mida pidin tühistama; ainult mõned võimalused - mõned festivalid Eestist väljas. Plaanisin mai lõpus Saksamaale ühele spordiüritusele minna, aga see lükati detsembrisse nii et sellega on veel hästi.

Karantiini aeg ise ei olnud mulle raske, aga see tagasi normaalsusesse mineku periood oli natuke raske, sest kõik ei olnud nii nagu varem: see on täiesti uus maailm. Ma ei saa teha ühtegi reisiplaani kuigi lennukid lendavad, sest ma ei taha kuhugi kinni jääda. Arvan, et see on uus normaalsus, tagasi minekut ei ole. Oleme millegi vahepeal, võibolla mitte veel päris uues normaalsuses.

„Ütle mulle“

ET