Arvo

41, insener

Arvo. Polina Soyref fotograaf

Märtsis just hakkasid realiseeruma need projektid, mida ma kaua oodanud olen. Hakkasin pildistama üritusi, sain paljude huvitavate inimestega tuttavaks ja sain seda, mida ma juba ammu tahtsin - võimalust astuda oma tavapärase tutvusringi piiridest välja. Fotograafia aitab tuttavaks saada ning luua kontakti juhul kui on olemas sobiv keskkond ja mõlemapoolne huvi. See meeldib mulle, olen pikalt otsinud sobivat viisi laiendada oma tutvusringi ning fotograafia tundus mulle olevat üsna efektiivne tööriist.

Nädal enne lockdowni toimus neli üritust, mida ma pildistasin, elu pulbitses ja siis - psssss! - ei näe enam kedagi, kõik on isolatsioonis.

Arvo. Polina Soyref fotograaf

Tegelen haiglate meditsiinitehnika remondiga. Algul olid seal kõik šokis. Puudus ulatuse arusaam, puudus täpne tegevuskava. Mul oli ka tükk aega, kui tööl ei olnud mingit tööd teha. Mõne aja pärast olid kõik juba harjunud, mulle tundus isegi, et vahel oleks hea, kui tervishoiutöötajad said paremini kaitstud olla. On arusaadav, et olla pikaajaliselt kaitseriietuses, kanda respiraatorit jne ja teha tööd on füüsiliselt üsna raske, aga kui mul oleks vaja viirusega otseselt kokku puutuda, siis kindlasti kasutaksin seda kõike.

Kodus püsimisel olid ka mõned positiivsed momendid. See oli asjade ja mõtete korrastamise aeg, sai ka alustada seda, mille jaoks ei olnud tavaliselt aega. Ma rohkem mõtlen, kui tegutsen, aga isegi mina tunnen nüüd suhtlemisest puudust. Tavaliselt on elamused olemas ja pead üksi jääma, et kuidagi nende üle mõelda, nüüd on elamusi vähe, toita emotsioone on raske ning mina juba igatsen.

Arvo. Polina Soyref fotograaf

Sain aru, et olen uutest elamustest sõltuv ning tunnen ebamugavust juhul kui minu vabadust piiratakse. Isegi tutvusringkonna piiridest välja astumise idee ei tähenda seda, et ma pole inimestega rahul: tahan lihtsalt, et oleks vabadus seda teha. Kõik piirangud, olgu need ruumilised või sotsiaalsed, tekitavad mul negatiivseid emotsioone.

Kõige keerulisem oleks aga kujutada ette seda tulevikku, kus mulle öeldakse „niimoodi pead veel viis aastat elama“. Ma tahan ootamatusi ja ei taha teada, kuidas mu õhtu lõppeb, tahan lahkuda kodust ja tulla tagasi kolmapäeval. Vähemalt et mul oleks selline võimalus. Tahan tunda end olukorrast vabaks, tunda, et saan ise midagi muuta.

Arvo. Polina Soyref fotograaf

„Ütle mulle“, virtuaalnäitus