Anett

28, programmijuht

Anett, 28, programmijuht

intervjuu kuupäev: 28. mai 2020

Minu jaoks oli väga raske kolida kodukontorisse, kuna ma olin suur kontoriinimene ja ma olen pigem sotsiaalne. Ma saan palju teistelt inimestelt palju positiivset energiat.

Minu tööks on Euroopa Liidu rahastatava programmi koordineerimine, mis on mõeldud vabatahtlikele, kes tulevad Eestisse sotsiaalvaldkonda tööle. Kui kõik see algas, siis oli see neile inimestele väga raske - nad olid uues kohas, nad ei saanud enda perekonnaga kohtuda, nad ei saanud koju minna, sest lende ei toimunud. Oli väga palju kurbi emotsioone, ja sul on endal omakorda kurbus ning seetõttu oli sellega vahepeal keeruline tegeleda, seejuures olla toetav ning öelda, et „Jah, kõik saab korda!“, kui sa tegelikult ei tea, kas saab.

Meil on palju mälestusi - ma olen 27 ehk mul on 27 aastat mälestusi - ja äge asi, mis juhtus on see, et mu peas avanes ruumi nendele asjadele, millele ma polnud varem mõelnud. Asjad minu lapsepõlvest, mida ma varem ei mäletanud. Sest järsku oli palju rohkem ruumi peas ja ma olin nii palju enda mõtetega. Ma meenutasin reise vanematega, mida ma ei olnud varem sedaviisi meenutanud ja asju keskkoolist, mille peale ma ei olnud mõelnud. Meid ümbritseb tavaliselt nii palju asju, et need mälestused võivad ära kaduda, aga sel korral tundus, nagu ma avasin mingi Pandora laeka enda peas.

See oli samal ajal nii hea kui ka halb, sest kui sa veedad niivõrd palju aega üksinda, oled üksi enda mõtetega, siis see võib olla väga mõnus teekond, kuid vahepeal pead sa ka hirmsate asjadega tegelema. On asju, mille peale inimesed ütlevad, et nad ei taha seda mäletada, ja need asjad tulevad kergemini välja just isolatsioonis. Nii et ma saan aru, et väga paljud inimesed vaevlesid enda vaimse tervisega sel perioodil, sest sa pidid sellele kõigele otsa vaatama, sul ei olnud midagi, mis mõtteid mujale viiks. Samal ajal oli see väga hea õppetund, ma arvan, et paljud inimesed väljusid sellest tugevamana, sest neil ei olnud valikut - sa pidid lihtsalt sellega tegelema.

Vabatahtlike puhul oli naljakas, et kui neil oli kõik hästi, siis nad tundsid end selle tõttu väga süüdi. Ka mina tundsin vahepeal, et selle aja nautimine on veidi vastuoluline, sest sa peaksid end selle eest osaliselt süüdi tundma.

„Ütle mulle“

ET