Teet

Kõik on aru saanud et elu on muutuses. Homne elu ei ole enam see mis oli eile. Sügisel oli minul töökaotuse alane kriis, nüüd on samuti kriis aga maailmas üldiselt.

Hetke toimub kõigil väärtuste ümberhindamine. Saabuv sügis ja tulevane suvi tuleb senistest erinev. Praegu on hea vaadata vasakule ja paremale, kõik muutub. Puhkuseks kuhugi kaugele sõita — see on raskendatud. Keegi ei taha minna hotelli Itaaliasse, Norrasse… Selle asemel sõidetakse oma maal ringi, kes suvilatesse kes vanaema juurde. Hakkame saama lihtsamalt. Pole vaja 5 tärni hotelle. Tuled tagasi sääskede poolt ärär sööduna ja päevitunult — kohe näha et oled tulnud puhkuselt — see on hea!

Ja vastupidi — need kes koguaeg kuurortides on ringi sõitnud avastavad maapiirkondi. Pealinna inimesed leiavad riigi äärealasi Hiiumumaad (võibolla ka Saaremaad), lõuna Eesti setomaad, Ida-Virumaad jne. Maakad tulevad näituseks Tallinna puhkust veetma, avastavad seni turistidele mõeldud atraktsioone, leiavad Vanalinna öö — ja kummituselu. Köik hakkab mingite uute väärtuste kujunemisel uuesti paika loksuma.

Tuleb läbi hinnata omad väärtused ja soovid. Mida sa tahad endalt, oma vanematelt, lastelt, sõpradelt. Hakkab aru saama kes on sõber kes ei ole, Kriis aitab selles küsimuses kaasa.

Minul endal jääb aega puudu, sõpru aidata, ise uute asjade ja toimingutega alustada ehk asjadega mida oled aastaid edasi lükanud. Maakoht jälle nõuab oma — abihooneid korrastada, lilli kasvatada, kurgid, tomatid oijah…naine tahtis kasvuhoonet, oijah. Kui mees ütleb et ta teeb ärär siis ta teeb — ei ole vaja talle iga kevad meelde tuletada.