Maria

31, koreograaf, õpetaja, artist ja uurija

Maria. Polina Soyref

Ausalt öeldes pole minu elus midagi erilist muutunud. Olin juba nn „kodurežiimis“, justkui Maa oleks mind muudatusteks ettevalmistanud. Ainuke muutus on see, et katkesid plastika ehk liikumiskunsti treeningud, mida vahel olen korraldanud ja vedanud. Aga ka selles vallas on läinud paremaks, kuna sain uut kehasisemist kogemust, mille abil sain ka treeningsüsteemi veidi arendada ning muuta.

Paljud räägivad, et aeg jäi seisma, mina aga olen nende inimeste seas kel läks täiesti vastupidi. Tuli välja, et just sellel perioodil oli mul plaanis läbida 4 kursust: tööõigus, maksud, turundus, personali värbamine ning juhtimine. Kõik see on iseenesest väga suur hulk informatsiooni, aga tarvilik oma tulevase äri asutamiseks ning vedamiseks. Samas pole see loominguga otseselt kuidagi seotud. Keha oli samuti reageerinud muutustele: oli vaja väga palju istuda, kuulata, infot peas töödelda, seega mõned momendid olin seisundist „siin ja praegu“ ära. Seda „olemise“ ideed ma annan oma õpetamistes edasi ning üritan seda elus ka nautida: olla praeguses hetkes, ning vältida kadumist mõtetes „mitte millessegi“.

Maria. Polina Soyref

Kui algas suur paanika, siis mina ei tundnud ärevust. Minul on mingisugune side loodusega, ma elan metsas ja oli tunne et tegelikult on kõik endiselt hästi. Vahel juhtub, et kui lähed teatrisse, siiskohtud seal nn teeseldud e halva mänguga. See paanika mõjus mulle samamoodi. Võib olla siis, kuiinimesed ostsid poed toidust tühjaks, mõtlesin korraks, et võiks enda eest samuti hoolitseda, mitteainult sisemiselt, vaid ka materiaalselt. See jäi vaid üksikuks mõtteks ning kadus kiirelt. See perioodon andnud mulle võimaluse paremini mõista, mida olen ammu teadnud: olen ise looja – see kas mulon hea võib halb olla, on minu oma teha. Kuigi kõike väljastpoolt tulevat oleks lihtsam süüdistada.

Igal juhul see periood on antud justkui ellusuhtumise muutmiseks. Ma töötan inimestega, aitan neid inimressursi ning plastika arendamisega. Kuid nüüd, hirmu tõttu, pole inimestel sellesse eriti asja, aga nii ei tohiks olla. Kui inimene ajab ainult hädavajalikku taga, siis ta ei pruugi kunagi jõuda iseendani. Igal juhul oma hingega ning avanenud võimalustega tegelemise osavus on tähtis, vaatamata sellele kas inimene on vallandatud või on miski veel juhtumas.

Maria. Polina Soyref

Praeguse olukorra juures mulle meeldib aga see, et inimesed on muutunud tähelepanelikumaks. Isegi siis kui see on kahe meetri vahe hoidmine ning üldettevaatuse tasandil. Tavaliselt inimene liigub sinna, kuhu ta vajab ja ei näe teda ümbritsevat ilu.

Hetkel ma tunnen, et mul on palju jõudu ning ka võimalusi, peab valima vaid õige suuna. Lapsepõlvest saadik tunnen end osakesena tervikust; ei saa öelda, et see aeg viis mind millestki lahku, minu ühtsustunne pole kadunud. See tuleneb ka sellest, et elan oma maailmas, ei vaata uudiseid, tegelen muusikaga, kuulan loodust ning hingamist.

Maria. Polina Soyref
Maria. Polina Soyref

„Ütle mulle“, virtuaalnäitus

ET