Raimi

27, 3D-kunstnik

Raimi, 27, 3D-kunstnik

intervjuu kuupäev: 23. mai 2020

Pöörane olukord, mida kõik nii kartsid, aga tundub, et see ei olnud nii halb nagu esimestel päevadel arvati. Eestis vähemalt.

Ausalt öeldes - ma ei saaks paremini selleks valmis olla See on veider, aga võib öelda, et minu jaoks pole eriti midagi muutunud. Nädal või kuu pärast selle epideemia algust rääkisin sõpradega ja mul oli sees mõte, et minu elus pole midagi muutunud, varem elasin ka samamoodi. Mina ei tea, kas see on hea või halb asi. Varem ma samuti veetsin palju aega kodus ja üksi, töötasin kodust ning väljas käisin peamiselt koeraga jalutamas või poes toidu ostmas.

Nii et elasin selles kuradi lockdown-is veel enne selle algust. Mul pole aimugi, millest te räägite. [naerab] Mulle tundub, et minu jaoks pole midagi muutunud. Aga kui hakati kõike taas avama, siis oli vist nii, et mänguväljakuid avati kõige viimastena. Olin üllatunud, kui kõndisin mööda ja nägin seda - „Juba avatud? Kas see on mõistlik? Mina ei tea.“ Niisiis panin kaks ja kaks kokku - võib-olla, et avati ka skeitparke. Ja siis ma tundsin vabadust, sest lõpuks ometi oli kõik taas avatud. Kaua on see kõik kestnud, paar kuud vist?

Ma arvasin, et ei igatse millegi järele, aga taasavamine tõi mulle kergendustunnet - „Jah!“ Nagu minult oleks mingi koorem ära võetud.

Selle epideemia jooksul toimus mingi jama. Kõik oli nii segane. Keegi ei teadnud, mis toimub ega kuidas käituda, lihtsalt mõeldi välja reegleid. Tehti ühte asja, siis nädala pärast otsustati kõike muuta, prooviti ja vaadati, kas töötab. Ma ei tea, kas pean kedagi usaldama? Miks ma peaksin usaldama? Oli natuke hirmus, sest keegi ei teadnud, mis see on.

Mul on veider sellest rääkida, aga sellised asjad nagu meditatsioon ja hingamisharjutused olid mulle suureks abiks.

Kas elame nüüd samamoodi ka edaspidi? Kas kevadel ja sügisel tuleb iga kord lockdown ja maskide kandmine? Eks vaatame.

„Ütle mulle“