Vasilina

31, kahe lapse ema

Vasilina, 31, kahe lapse ema

intervjuu kuupäev: 8. mai 2020

Töö kaotamine oli muidugi löök, mida ei osanud oodata, kuna elu oli igati stabiilne. Kuid sain aru, et mõtlesin endast halvemini kui ma tegelikult olen. Olen uhke, et see mind ei murdnud: ma ei andnud alla, ei langenud masendusse ega kurtnud. Mõistsin ka, et minu ümber on inimesi, keda samuti alahindasin: kirjutavad ja tahavad aidata isegi need, kellelt seda ei oodanud. Kõik on valmis abikäe ulatama. See tähendab, et inimesed, kellega sa harva suhtled, kirjutavad, et on valmis aitama, kui on vaja abi rahade või laste hoidmisega.

Ma ei saa öelda, et nüüd oleks minu jaoks midagi paremaks läinud: vastupidi, kõik on peal peale pööratud, kaotad töö, läheb kohe auto katki. Ka isiklikus elus läheb kõik allamäge, kuna on stress jne. Lasteaiad on suletud, olen pidevalt lastega koos, see on ka stress. Kellegagi lõpetan ise suhtlemise, keegi ise kaob, paljudel on omad probleemid. Üldiselt mõjutas juhtunu mind tugevalt, ennekõike töö kaotus: niigi on pidevalt rahapuudus, aga kui tööd pole, oleks justkui maapind jalge alt kadunud.

Kuid mõnes mõttes on mul hea meel, et nii läks – muidugi pean ma silmas oma olukorda, mitte haigust. Olen enda kui isiksuse ümberhindamise protsessis. Muidugi töötan ma selle kallal. Ma ei istu ega vaata niisama aknast välja, vaid üritan millestki aru saada, võtta kõik, mis on minu jaoks kasulik, näha seda, mida ma pole varem näinud. Peamine, et ma hakkasin uskuma endasse. See on kindel. See on 100%!

„Ütle mulle“

ET